Mine sisu juurde

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang

Allikas: Vikipeedia

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang oli aastail 18801917 Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi koosseisu kuulunud asutus, mis vastutas sisejulgeoleku tagamise eest.

Selle eellased oli 1811. aastal moodustatud Politseiministeerium ja hiljem Siseministeeriumi koosseisus olnud Täitevpolitsei Departmang. Siseministeeriumi Politseidepartemang moodustati 6. augustil 1880, kuid kandis kuni 1881. aastani nimetust Riiklik Politseidepartemang. Moodustamisel anti PD pädevusse ka seni Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna ja Sandarmikorpuse pädevuses olnud poliitilise politsei küsimused ja 15. novembrini 1880 Siseministeeriumile allunud politseihaldusülesanded.

Keisririigi korrakaitseliste ja riiklikku julgeolekut tagavate asutuste ühise juhtimise alla ühendamise liitmiseks tõukeks oli 1880. aastatel Venemaal laialt levinud sotsialistlik liikumine ning ka sellega kaasnenud poliitiline terrorism liikumiste poolt, kes pidasid ainuvõimalikuks poliitiliste muudatuste saamise viisiks Venemaa keiserliku perekonna ja keisririigi juhtpoliitikutele suunatud terroristlikke akte. 17. veebruaril (ukj) 1880 toimus Narodnaja Volja liikme Stepan Halturini organiseeritud Peterburis terrosrismiakt, mis oli suunatud keisriperekonna vastu. Keiser Aleksander II pääses eluga atentaadist, kuid hukkus 67 inimest, kui Talvepalees keisri söögisaalis plahvatas pomm.

Sisejulgeolekut tagavate asutuste reorganiseerimiseks moodustati keisri korraldusel Riiklikku korra ja ühiskondliku rahu kaitse kõrgem korraldav komisjon, mille juhiks määrati krahv Mihhail Loris-Melikov. Üleminekuperioodiks määrati ka Loris-Melikov, kellele allutati ka seni keisrile allunud Kolmas osakond ja Sandarmikorpus, augustis 1880 määrati Loris-Melikov siseministriks ja 6. augustil kinnitas keiser Loris-Melikovi koostatud Venemaa ühendatud siseministeeriumi kava.

Departemangu likvideeris 1917. aastal Venemaa Ajutine Valitsus.

Struktuur ja juhtkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Politseidepartemangu koosseisu kuulusid:

  • piirkondlikud poliitilise politsei valvejaoskonnad – ohranka (охранные отделения);
  • piirkondlikud politseiasutused – haldusasutused;
  • kriminaalkuritegude avastamisega tegelenud jälitusjaoskonnad (сыскные отделения);
  • aadresslauad – infoteenistustena;
  • tuletõrjekomandod – tulekahjude likvideerimiseks.

Politseidepartemangu tööd juhtis siseministri asetäitja (товарищ министра), kellele allusid struktuurselt Politseidepartemangu kuuluvad, kuid oma tegevuse spetsiifikalt erinevad: korrakaitset tagavad keskasutused ja piirkondlikud Sandarmivalitsused ning riiklikku julgeolekut tagav Sandarmikorpus ja kaitsejaoskonnad.

Politseidepartemangu juhiks oli direktor.

Politseidepartemangu direktorid 1880−1917[1][2]

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Alates Kuni Pilt Nimi Eluaastad Auaste
1
17.08.1880
12.04.1881
parun Ivan Ossipovitš Velio (Velho)
1830−1899
salanõunik
2
15.04.1881
20.07.1884
Vjatšeslav Konstantinovitš von Plehwe
1846−1904
tõeline riiginõunik (a-st 1883 salanõunik)
3
21.07.1884
03.02.1893
Pjotr Nikolajevitš Durnovo
1845−1915
tõeline riiginõunik (a-st 1888 salanõunik)
4
10.02.1893
22.07.1895
Nikolai Ivanovitš Petrov
1841−1905
kindralleitnant
5
22.07.1895
17.04.1896
Nikolai Nikolajevitš Saburov
1846−1896
tõeline riiginõunik
6
23.05.1896
07.08.1897
Anton Frantsevitš Dobržinski
1844−1897
salanõunik
7
14.08.1897
09.05.1902
Sergei Erastovitš Zvoljanski
1855−1912
tõeline riiginõunik
8
09.05.1902
04.03.1905
Aleksei Aleksandrovitš Lopuhhin
1864−1928
riiginõunik (a-st 1903 tõeline riiginõunik)
9
09.03.1905
29.06.1905
Sergei Grigorjevitš Kovalevski
1858−1909
salanõunik
10
19.07.1905
09.11.1905
Nikolai Pavlovitš Garin
1861−?
salanõunik
11
09.11.1905
13.06.1906
Emmanuel Ivanovitš Vuitš
1849−1930
tõeline riiginõunik, õuemeister (a-st 1906)
12
13.06.1906
29.03.1909
Maksimilian Ivanovitš Trussevitš
1863−?
tõeline riiginõunik
13
29.03.1909
21.02.1912
Nil Petrovitš Zujev
1857−1918
tõeline riiginõunik (a-st 1910 salanõunik)
14
21.02.1912
28.01.1914
Stepan Petrovitš Beletski
1873−1918
tõeline riiginõunik
15
03.02.1914
04.09.1915
Valentin Anatoljevitš Brun de Saint-Hippolyte
1871−1918
tõeline riiginõunik
16
06.09.1915
23.11.1915
Rustšu (Gavriil) Georgijevitš Mollov
1867−1925
tõeline riiginõunik
17
23.11.1915
14.02.1916
Konstantin Dmitrijevitš Kafafov
1863−?
tõeline riiginõunik
18
14.02.1916
15.09.1916
Jevgani Konstantinovitš Klimovitš
1871−1932
kindralmajor
19
28.09.1916
28.02.1917
Aleksei Tihhonovitš Vassiljev
1869−1930
tõeline riiginõunik

Politseidepartemangu viitsedirektorid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Alates Kuni Pilt Nimi Eluaastad Auaste Märkused
14.02.1885
1893
Nikolai Nikolajevitš Saburov
1846−1896
tõeline riiginõunik Politseidepartemangu direktor 1895−1896
02.1893
04.1895
Sergei Erastovitš Zvoljanski
1855−1912
riiginõunik (a-st 1895 tõeline riiginõunik) Kohusetäitja
04.1895
08.1897
Sergei Erastovitš Zvoljanski
1855−1912
tõeline riiginõunik Politseidepartemangu direktor 1897−1902
12.01.1908
1913
Sergei Jevlampjevitš Vissarionov
1867−?
kolleegiuminõunik

Politseidepartemangu organisatsioon ja ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Politseidepartemang 1883. aastal

[muuda | muuda lähteteksti]

1883. aastal tehti Riiklikus Politseidepartemangus pisimuudatusi ning uue nimega Politseidepartemangu organisatsioonilise ülesehitusena kinnitati:

  • Esimene asjaajamine, (korralduslik), tegeles ametissemääramiste, vallandamiste ja politseitöötajate autasustamisega;
  • Teine asjaajamine, (seadusandlik), tegeles keisririigi piirkondlike politseiasutuste töö organiseerimisega ja "ilmsete ahvatluste ärahoidmise ja tõkestamisega, joomarluse ja vaesuse likvideerimisega".
  • Kolmas asjaajamine, tegeles andmete varjatud kogumisega isikute kohta, kes avaldasid soovi välja anda ajalehti, ajakirju, avada erakoole, sõita välismaale ja samuti asuda riigiteenistusse. Tegeles ka kirjavahetusega eraisikute esitatud pealekaebuste ja avalduste asjus, tavakuritegevusega ning kontrollis kurjategijate tagaotsimist;
  • Neljas asjaajamine, tegeles Siseministri juures asuva erinõupidamise töö organiseerimisega ja kontrollis riigivastaste kurjategude suhtes läbiviidavaid juurdluseid;
  • Viies asjaajamine, tegeles riiklikes kuritegudes süüdimõistetud isikute asjade edasise jälgimisega. Asjaajamise juures oli ka "Infolaud" (kartoteek), isikute nimekirjade ja fotodega, kes "olid äratanud valitsuse tähelepanu";
  • Kuues asjaajamine (moodustati 1894), tegeles lõhkeainete valmistamise ja säilitamise kontrolliga, viinamonopoli ja juutidealase seadusandluse nõuetest kinnipidamisega, samuti tegeles ettevõtete omanike ja tööliste omavaheliste suhete ja probleemidega;
  • Eriosakond (Особый отдел) (moodustati 1898), tegeles riikliku julgeoleku tagamiseks väljaspool keisririiki ja keisririigis asunud siseagentuuri töö juhendamisega, perlustatsiooni teel saadud andmete alusel kokkuvõtete tegemisega ja keisririigis ja välismaal väljaantavate valitsusvastaste kirjutiste väljaselgitamise ja hävitamisega[3].

Politseidepartemang 1890. aastal

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Üldosakond (politseiasutuste kontroll ja üldine töökorraldus)
  • Kaadriosakond
  • Riigipiiri valve osakond, hiljem allutati rahandusministeeriumile, kui Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Tollidepartemangu Piirivalve üksikkorpus
  • Välismaalastele passide väljastamise osakond
  • Jälituse (Сыск) osakond
  • Tulekahjudega võitlemise osakond
  • Põhikirjaliste ühenduste kinnitamise ja avalike esinemiste lubade andmise osakond (1890. aasta seisuga)
    • Korrakaitsepolitseisse kuulusid

– linna politseivalitsused (городские полицейские управления), mida juhtisid ..(полицмейстер, полицеймейстер, Polizeimeister), suurlinnades nagu Peterburi, Moskva ja Varssavi oli ülempolitseimeistrid (обер-полицмейстера);

– politseiüksused, mida juhtisid piirkonna pristavid ehk järelevaatajad (участковыми приставами (надзирателями);

– (околотки во главе с околоточными надзирателями);

Politseidepartemang 1917. aasta veebruaris

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1. Üldised politseilised küsimused (tegutses detsembrist 1880–1917);
  • 2. Seadusandlik tegevus (tegutses detsembrist 1880–1917), politseiliste instruktsioonide, ringkirjade ja seaduseeelnõude koostamine;
  • 3. Politseidepartemangu Eriosakond ehk Salajane osakond (tegutses detsembrist 1880–1917)

Eriosakond juhendas kogu Keisririigi poliitilise politsei tegevust piirkondlikes Sandarmivalitsustes: poliitiliste parteide ja -organisatsioonide, massiliikumiste kontroll, sise- ja välismaise salajase agentuuri juhendamine, keisri ja tema perekonna kaitse – Kolmanda Osakonna järglane; 1898. aastal anti teenistuse tähtsamad toimikuid üle Eriosakonnale; Politseidepartemangu Eriosakond oli Venemaa Keisririigis poliitilise tegevuse ja poliitiliste süütegude suhtes läbiviidava jälitustegevuse keskasutus, piirkondlikud poliitilise tegevuse kontrolli teostavad kaitsejaoskonnad kuulusid piirkondlike kubermangude Sandarmivalitsuste koosseisu.

 Pikemalt artiklis Ohranka
  • 4. (tegutses aastail 1883–1902, 1907–1917) teostas järelevalvet piirkondlikes kubermangu sandarmivalitsuses läbiviidavate poliitiliste juurdluste üle; 1907. aastast teostas järelevalvet massiliste töölisliikumiste üle;
  • 5. (tegutses aastail 1883–1917) teostas avalikku ja varjatud järelevalvet;
  • 6. (tegutses aastail 1894–1917) – vähem tähtsad haldusküsimused, samuti poliitiliste taustakontrollipäringute vastuste koostamine ja väljastamine;
  • 7. (tegutses aastail 1902–1917) ja täitis 4. teenistuse ülesandeid, järelevalve piirkondlikes kubermangu sandarmivalitsuses läbiviidavate poliitiliste juurdluste üle;
  • 8. (tegutses aastail 1908–1917) juhendas jälitusjaoskondade tööd kriminaalkuritegude avastamisel;
  • 9. (tegutses aastail 1914–1917) Esimese maailmasõjaga seotud küsimused vastuluure, järelevalve sõjavangide üle.

Politseidepartemangu piirkondlikud asutused

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi haldusjaotus
 Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi politsei tegevuse normatiivaktid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1782, "Устав благочиния, или Полицейский"
  • 1860, "О средствах к исправлению полиции в городах", "Учреждение и наказ министру полиции" и "Положение о земской полиции"
  • 25. detsember 1862, Linna- ja kubermangupolitsei ajutine tegevusjuhend (Временные правила об устройстве полиции в городе и уездах губерний);
  • 9. september 1867, Sandarmi Üksikkorpuse põhimäärus, (Положение об Отдельном корпусе жандармов);
  • 19. mai 1871, Sandarmi Üksikkorpuse ametnike tegevusreeglid kuritegude uurimisel, (Правила о порядке действий чинов Корпуса жандармов по исследованию преступлений);
  • 19. juuli 1878, Instruktsioon politseiurjadnikutele (Инструкция полицейским урядникам);
  • 12. veebruar 1880, О верховной распорядительной комиссии по охранению государственного порядка и общественного спокойствия)
  • 14. august 1881, Riigikorra ja avaliku rahu tagamiseks vajalike abinõude põhimäärus (Положение о мерах к охранению государственного порядка и общественного спокойствия);
  • 1. märts 1882, Varjatud politseijärelevalve põhimäärus, (Положение о негласном полицейском надзоре);
  • 1883, Salapolitsei korraldusest Kesiririigis, (Об устройстве секретной полиции в империи);
  • 12. august 1902, Jälitusosakondade ülemate põhimäärus, (Положение о начальниках розыскных отделений);
  • 14. detsember 1906, Rajoonide kaitseosakondade põhimäärus, (Положение о районных охранных отделениях);
  • 9. veebruar 1907, (Положение об охранных отделениях).
  • 1907, Eriosakonna põhimäärus, (Положение об Особом отделе);
  • 6. juuli 1908, Jälitusüksuse organiseerimine, (Об организации сыскной части), Venemaa kriminaaljälituse loomise alusdokument, mille alusel loodi Venemaa keisririigi 89 linnas politseivalitsuste koosseisus kriminaalkuritegude jälitustegevuse abil avastamiseks jälitusjaoskonnad;
  • 9. august 1910, Instruktsioon Kaitseosakondade ametnikele, (Инструкция чинам сыскных отделений);
  • 8. juuni 1911, Vastuluureosakondade põhimäärus, (Положение о контрразведывательных отделениях);
  • 8. juuni 1911, Instruktsioon vastuluureosakondade juhtidele, (Инструкция начальникам контрразведывательных отделений);
  • 6. juuni 1915, Vastuluurealane juhend sõjaajal, (Наставление по контрразведке в военное время);
  • 6. juuni 1915, Instruktsioon vastuluure järelevalveagendile, (Инструкция наблюдательному агенту по контрразведке).
  1. Перегудова З. Политический сыск России (1880–1917 гг.)
  2. Васильев А.Т.Охрана: русская секретная полиция
  3. "О МВД 1880 – 1905 гг". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2006. Vaadatud 3. oktoobril 2006.
  • Charles Ruud, Sergei Stepanov, Fontanka 16, Tsaaride salapolitsei, Tänapäev 2005
  • Новицкий В.Д. Из воспоминаний жандарма. Л., Прибой, 1929
  • Спиридович Александр Иванович. Записки жандарма. Харьков, 1928
  • Спиридович А.И. Революционное движение в России. СПб., 1914


Eelnev
Venemaa Keisririigi Politseiministeerium
Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang
1880–1917
Järgnev
Asutus kaotati